30. märtsil toimunud ümarlaual "Kas naiskirjandus on olemas?" oldi hingega asja juures: juttu jätkus ligi kolmeks tunniks. Tuleb aga tõdeda, et mingi selge tulemuseni ei jõutud, naiskirjandust lõplikult ära ei defineeritud. Et jõuda ühtlustatud akadeemilise terminoloogia kasutamiseni, tuleks korraldada ilmselt veel mitu ümarlauda. Aga ehk said mõned asjad siiski selgemaks.
Tänane Sirp teeb ümarlauast esimese kokkuvõtte:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=7&Itemid=9
Oodata on pisut pikemaid ülevaateid ka ajakirjades "Keel ja Kirjandus" ning "Ariadne Lõng".
Mis mõtted kõige enam kõlama jäid?
1. Naiskirjanduse asemel võiks kasutada ka mõistet "naistekirjandus", siis kuuluks see samasse traditsiooni mõistetega "lastekirjandus", "meestekirjandus" jm.
2. Mõiste on eelkõige vajalik kirjandusteadlastele, et leida ja analüüsida naishäält kirjanduses
3. Vajalik oleks koostada Eesti naiskirjanduse ajalugu, kuhu on hõlmatud nii tuntud kui vähetuntud autorid. Selles osas oleme teistest Euroopa riikidest maas, seal on ajalooline kaardistamistöö rohkem ära tehtud ning praegu keskendutakse juba teistele teemadele, Saksamaal näiteks emaduse kontseptsioonidele
4. Mõiste "feminism" on raskesti selgelt defineeritav, kuid seostub eelkõige 1960-1970. aastate hoiakutega, mis tegelevad naise soolise või sotsiaalse marginaliseerimise, tõrjumisega
5. Naistest ja nende saavutustest tuleb enam rääkida, neid enam esile tuua ja võrdsustada ning seepärast on ka naiskirjandusest rääkimise oluline ja vajalik
6. Termini kasutamist õigustab ka lihtsalt pragmaatiline lähenemine: kui see aitab teatud autoritele paremini tähelepanu tõmmata ning lugeja leiab selle tulemusel autori teosed kergemini enda jaoks üles
Need on vaid mõned mõtted, mis kõlama jäid.
Oodatud on kõik omapoolsed ideevälgatused sel teemal, need võib postitada siiasamasse blogisse!
