Näitus August Gailitist sai inspiratsiooni tema esiknovellikogust "Saatana karussell". Gailiti loomingu võtmemotiiv on eluratas. See kujund esineb tema loomingus tihti - kord kihutava karussellina, kord looduse aastaringina, kord rändamise, igavese taastulemisena. Tähtsal kohal on Gailiti teostes ka muusika, eriti viiulimäng. Nendele kujunditele keskendub näitus "Viiuldaja karussellil", mis võtab vaatluse alla Gailiti loomingu ja tegevuse Eestis. Näituseruumi ühe väljapääsu sulges suur puri, mis tekitas suletud ruumi, milleks Eesti Gailiti jaoks pärast pagulusse põgenemist jäi.Näitusel sai vaadata arhiivikaadreid kirjanike ringreisist Eestis, kus ka August Gailit kaadrisse on püütud; vaadata käsikirju ja paari huvitavat leidu riigiarhiivist: kaebust, et Gailit on jätnud oma lakk-kingade eest tasumata ning akti, mis tõendab kirjaniku maksuvõimetust aastal 1919.
Keskel kohal oli ruumis ratas-karussell, mille kohal rippusid klaastahvlid tekstidega - katkendid Gailiti loomingust ning nende lühike tõlgendus.
Gailit ja Tammsaare
Gailiti ja Tammsaare omavahelised seosed ja suhted tulid teemaks laua taga istuvate ja teineteisele otsa vaatavate kujude näol ning nende selja taga liikuva teksti kaudu.
Tammsaare ja Gailiti omavahelised kohtumised olid seotud Eliaserite perekonnaga. August Gailiti õde oli abielus advokaat Rein Eliaseriga, Tammsaare lähima sõbraga. Tammsaare armastas suviti jalutada Kosele Eliaserite suvilasse, kus ka Gailit oli oma inimene. Väga tihedaks nende kokkupuuted siiski ei kujunenud, kuna Gailit veetis suved enamasti Otepääl. Tõenäoliselt kirjanikud vältisid tihedamat suhtlemist, sest oma loomult olid nad üsna erinevad inimesed.
"Oli 1936. a. september, esimene pühapäev pärast kooli algust. Nädal tagasi oli Albus avatud Tammsaare ausammas. Kosel [Eliaserite juures] istuti päikeserikkal verandal parajasti õhtusöögi ümber, kui saabus August Gailit, kes kõiki teretades naljatades ütles: „Näe, Tammsaare – ei saa ainult aru, kas ise või kivist!“ Kõigi naeruga ühines ka Tammsaare ja koputas sõrmega vastu otsaesist: „Kui ei kõlise, siis ikka ise!“" (Karl Gailiti meenutus)
